Eesti Planeerijate Ühingu seisukohad, mis on esitatud erinevatele ministeeriumidele seoses planeerija õppekava väljatöötamisega, arhitektuuripoliitika väljatöötamisega, õigusaktide ettevalmistamisega jms, siin alates aastast 2021.
Seisukohad üleriigilise planeeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi kohta
Ühing soovib juhtida tähelepanu planeeringu rakendamise realistlikkusele. Teeme ettepaneku üleriigilise planeeringu roll ja eelkõige selle rakendamise põhimõtted ja õiguslikud mehhanismid selgemalt sätestada seaduse tasemel. Selleks muuta vastavalt planeerimisseadust ja riigieelarve seadust, mis sätestaks üleriigilise planeeringu arvestamise kohustuse teiste riiklike arengukavade koostamisel ja rakendamisel, sh riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel.
Seisukohta loe pikemalt kirjast…..
………………………..
Seisukohad MARU loomisele
- Esitatud ettepanekust ei selgu, mis on selle üksuse eesmärk strateegilises mõttes. Milline on selle üksuse vajadus riigile?
2. Kontseptsioonist ei selgu, millisel viisil on võimalik uuel ametil riigi ruumilist arengut suunata, kui ametile ei ole ette nähtud selleks piisavalt hoobasid.
3. Puudub selgitus, millised rakenduslikud ülesanded liiguvad ametisse
Seisukohta loe täpsemalt kirjast….
………………………..
Ettepanekud uuele valitsusele
Teeme ettepanekud valdkonna arengu toetamiseks, mida palume kaaluda koalitsioonilepingu sõlmimisel.
– Ruumilise planeerimise süsteem vajab restarti.
– Planeerijate nappus tuleb likvideerida.
– Planeeringute menetlustasu riigilõivuna.
Seisukohta loe täpsemalt kirjast…
…………………………..
Seisukohad rohepöörde tegevusplaanile 2023-2025
Enamik tegevuskavas toodud tegevusi pärineb kehtivatest strateegiatest või arengukavadest. Arvestades valdkonna kriitilist tähtsust on vajalik enamate täiendavate tegevuste väljatöötamine ja lisamine. Samuti edaspidi nende elluviimise prioriseerimine riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve otsuste tegemisel.
Vastasel juhul jääb rohepööre riigi tasandil loosunglikuks ning konkreetseid ellu viidud tegevusi reaalse mõjuga saab olema kasinalt. Tehnilise kommentaarina toome välja, et tegevuskava tabelisse oleks vajalik lisada viited, millisesse rohepöörde prioriteeti kavandatav tegevus panustab. Hetkel on paljuski selgusetu,
kuidas konkreetne tegevus rohepöörde väljakutsete lahendamisse panustab.
Juhime tähelepanu, et kaks olulist riigi tasandi dokumenti keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ning energiamajanduse arengukava 2035 on koostamise protsessides. Seega nende dokumentidega selgete seoste loomine on äärmiselt oluline, kuna keskkonnakasutuse ja -kaitse teemade ambitsioonikusest
sõltub suuresti elurikkuse säilimine.
Seisukohta loe kirjast täpsemalt....
…………………………..
Seisukohad tuuleparkide planeerimise lähtekohtade kohta
Kui soovitakse riiklikke lähtekohtasid ehk riiklikku kov eriplaneeringu ja KSH ülesannete loetelu, siis tuleks võtta aluseks koostatavad eriplaneeringud ja nende KSH-d ning nendest saab ülesannete loetelu kokku. Riiklikus ülesannete loetelus e. lähtekohtades saab olla asjakohasel juhul ülesande täitmine kui on kokkupuutuvus teemaga – st töö käigus selgub, kas alal on vastav liik või ehitis ja
seda liiki või ehitist on vaja uurida. Kokkuvõttes tekib suur nimekiri, kuid kas ja mida-keda uuritakse selgub ikkagi järgmises töö etapis kohapõhisel otsustamisel.
Lähtekohad tuleb välja töötada mõistliku täpsusastmega, et oleks ühtne arusaam lahendatava osas.
Seisukohta loe kirjast täpsemalt....
…………………………..
Seisukohad Riigikantselei taastuvenergia arendamise kiirendamise auditile
Ühing leiab järgmist: 1. Energiakriisi ja kliimaeesmärkide valguses on hädavajalik leida kiireid lahendusi eelkõige käimasolevate planeeringuprotsesside hõlbustamiseks ja võimalusel lihtsustamiseks.
2. Eelisarendusalade kaardistamisel puudub väljapakutud käsitluses sisuline mõte. Oluliselt otstarbekam ja efektiivsem oleks keskenduda käimasolevate planeeringute käigus juba väljaselgitatud aladel vajalike uuringute läbiviimise ja planeerimisprotsessi hõlbustamisele ja kiirendamisele.
3. Eelisarendatavate alade väljaselgitamise ja uute planeerimisinstrumentide väljatöötamise asemel annab oluliselt kiiremat tulemust selliste praktiliste teemade lahendamine, mis võimaldab edukalt lõpetada käimasolevad planeeringud.
4. Kaaluda võiks ka nt ühise kooskõlastuskomisjoni moodustamist, kus erinevate ministeeriumite ja riigiametite esindajad kujundavad planeerimisettepanekule ühtsed, riigi huve väljendavad seisukohad.
5. Väljendame tugevat kahtlust taastuvenergia ehitise planeeringu kui eraldi nö riikliku planeeringuliigi juurutamise otstarbekuse osas.
Seisukohta loe kirjast täpsemalt….
…………………………….
Planeerimisseaduse järelhindamisest
Rahandusministeeriumi tellimusel koostatakse planeerimisseaduse rakendusprobleemide uuringut. Analüüs tehakse Advokaadibüroo Sorainen AS,
Tartu Ülikooli ning SKEPAST&PUHKIM OÜ koostöös ning töö eesmärk on koostada ülevaade planeerimisseaduse ja selle rakendamise seadusega seonduvatest
küsimustest ja mõjudest ning vajadusel esitada selle põhjal muudatusettepanekuid.
Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liikmeid on järelhindamisse kaasatud intervjuude ja fookusgruppide käigus. Seisukohas leitakse, et teemade põhjalikuks läbiarutamiseks nappis aega. Kirjaga tehakse üldiseid ettepanekuid ning ettepanekuid tuginedes vahearuandele. Ühtlasi tuuakse välja, et peetakse vajalikuks Eesti ruumilise planeerimise süsteemi terviklikku ja süvitsi minevat analüüsi. Vajalik on Eesti ruumilise planeerimise rolli ja planeeringu liikide otstarbekuse ja eesmärkide läbimõtlemine. Paljud välisriigid on hiljuti läbiviinud ruumilise planeerimise alaseid reforme, otstarbekas oleks analüüsida ka rahvusvahelist kogemust. Mitmed vahearuandes väljatoodud ettepanekud (nt maakonnaplaneeringute asendamine riigi osaplaneeringutega) tuleks üle vaadata lähtuvalt planeerimissüsteemist kui tervikust.
Seisukohta loe kirjast täpsemalt……
…………………………..
Ühispöördumine seoses ehituskeeluvööndit puudutavate seaduste muutmisega
Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Eesti Arhitektide Liit tegid Riigikogu keskkonnakomisjonile ühispöördumise seoses looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Liidud on mures, et eelnõu, mis puudutab otseselt meie kõigi elukeskkonda, ettevalmistusse ei kaasatud asjassepuutuvate erialaliitude esindajaid ega kohalikke omavalitsusi. Pöördumises leitakse, et ehituskeeluvööndi vähendamine on kompleksne ning vajab ühiskondlikku arutelu ja laiapõhjalist kaasamist, mida kõnealuse seaduseelnõu kooskõlastamisprotsessis paraku ei tehtud.
Tõdetakse, et kehtivas seadusandluses on mitmeid puudujääke, kuid nende lahendamiseks tuleb eelnevalt teha sisukas ning kõiki valdkondi hõlmav analüüs. Selle ettevalmistamisel peab kindlasti lähtuma eelmisel aastal allkirjastatud dokumendist „Ehituse pikk vaade 2035“, mille fookuses on elukeskkonna kvaliteet.
Palutakse edaspidi oma tegevustes lähtuda kaasamise hea tava põhimõtetest. Kaasamine suurendab poliitikakujundamise avatust, otsuste tegemise läbipaistvust ning inimeste usaldust riigi vastu.
Seisukohta loe täpsemalt kirjast…
………………………………..
Seisukoht Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse poolt ettevalmistatava „Geo3D ärianalüüsi“ projekti kohta
Geo3D on üldnimetus Maa-ameti tegevustele kolmemõõtmeliste (3D) ruumiandmete hõive, kaardistamise, modelleerimise, andmete jagamise ja visualiseerimise vallas. Nimetatud analüüs käsitleb protsessi terviklikult, alates andmehõivest kuni toodete ja teenusteni.
Eesti Planeerijate Ühing toetab Maa-ameti ja KEMIT-i algatust selles vallas ja on nõus olema intervjueeritav ärianalüüsi käigus tehtavatel intervjuudel ning intervjueeritavatega kokku viimisel.
Seisukohta loe kirjast täpsemalt.
………………………………..
Seisukoht Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025 osas
Seisukohta loe kirjast täpsemalt.
…………………………………
Ettepanekud planeerimisseaduse parendamiseks
Eesti Planeerijate Ühingule teadaolevalt on planeerimisseaduse (PlanS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu Rahandusministeeriumis valmis esitamiseks Riigikogule. Lisaks eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärgile parandada vigasid, on meie hinnangul tekkinud vajadus üle vaadata ka PlanS sisuline toimimine ja korrigeerida ka põhimõttelist muudatust vajavaid punkte. Leiame, et rohkem kui viie aastase kasutusperioodi vältel on elu teinud oma korrektuurid, mis tingivad ka seaduse muutmise/täiendamise. Loe kirjast täpsemalt.
…………………………………
Seisukoht väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsva seaduse eelnõu osas
Seadusega on kohalikule omavalitsusele antud suur vastutus, kuid otsustusõigus väärtuslike põllumaade määramisel üldplaneeringuga on äärmiselt rangelt piiratud. Sisuliselt seatakse kohalik omavalitsus riigi huvide eest seisjaks jätmata neile võimalust väärtusliku põllumaade asukoha ja ulatuse määramisel üldplaneeringus. Seetõttu ei toeta ühing seaduse eelnõus toodud põhimõtet, kus nimetatud maa osas toimub piirangu sisuliselt automaatne ülekandmine üldplaneeringusse, õigustatuks. Loe kirjast täpsemalt.
…………………………………
Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks
Põlva ja Räpina vallavalitsuste tellimisel koostas Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse initsiatiivgrupp tiheasustusalade uuringu. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tiheasustusala mõiste kasutus ning täpsustada asustuse suunamisega seonduvat kahaneva asustuse olukorras. Uuringu koostamisse kaasati Villy Lopman advokaadibüroost RASK ja rahvastikuanalüütik Alis Tammur. Uuringu tulemused näitasid, et tiheasustusala on planeeringuline mõiste, mida rakendatakse erinevates eluvaldkondades ja erinevate ametkondade poolt. RASKi büroo analüüs näitas, et tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet. Uuringu tulemusel toodi välja, et tiheasustusala mõiste on otstarbekas sisustada üldplaneeringus lähtudes omavalitsuse eripärast. Otsustamisel on määravaks ala ruumiline iseloom – see on linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja funktsioonide mitmekesisus. Tiheasustusala kujutab endast terviklikku elukeskkonda, kuhu koonduvad erinevad huvid ja tegevused ning kus maakasutus on seetõttu intensiivsem.
Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil.
Täpsem info: Pille Metspalu, pille@hendrikson.ee