Ühingu seisukohad

Eesti Planeerijate Ühingu seisukohad, mis on esitatud erinevatele ministeeriumidele seoses planeerija õppekava väljatöötamisega, arhitektuuripoliitika väljatöötamisega, õigusaktide ettevalmistamisega jms, siin alates aastast 2021.


 

Planeerimisseaduse järelhindamisest

Rahandusministeeriumi tellimusel koostatakse planeerimisseaduse rakendusprobleemide uuringut. Analüüs tehakse Advokaadibüroo Sorainen AS,
Tartu Ülikooli ning SKEPAST&PUHKIM OÜ koostöös ning töö eesmärk on koostada ülevaade planeerimisseaduse ja selle rakendamise seadusega seonduvatest
küsimustest ja mõjudest ning vajadusel esitada selle põhjal muudatusettepanekuid.

Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse liikmeid on järelhindamisse kaasatud intervjuude ja fookusgruppide käigus. Seisukohas leitakse, et teemade põhjalikuks läbiarutamiseks nappis aega. Kirjaga tehakse üldiseid ettepanekuid ning ettepanekuid tuginedes vahearuandele. Ühtlasi tuuakse välja, et peetakse vajalikuks Eesti ruumilise planeerimise süsteemi terviklikku ja süvitsi minevat analüüsi. Vajalik on Eesti ruumilise planeerimise rolli ja planeeringu liikide otstarbekuse ja eesmärkide läbimõtlemine. Paljud välisriigid on hiljuti läbiviinud ruumilise planeerimise alaseid reforme, otstarbekas oleks analüüsida ka rahvusvahelist kogemust. Mitmed vahearuandes väljatoodud ettepanekud (nt maakonnaplaneeringute asendamine riigi osaplaneeringutega) tuleks üle vaadata lähtuvalt planeerimissüsteemist kui tervikust. 

Seisukohta loe kirjast täpsemalt……

…………………………..

Ühispöördumine seoses ehituskeeluvööndit puudutavate seaduste muutmisega

Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja Eesti Arhitektide Liit tegid Riigikogu keskkonnakomisjonile ühispöördumise seoses looduskaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Liidud on mures, et eelnõu, mis puudutab otseselt meie kõigi elukeskkonda, ettevalmistusse ei kaasatud asjassepuutuvate erialaliitude esindajaid ega kohalikke omavalitsusi. Pöördumises leitakse, et ehituskeeluvööndi vähendamine on kompleksne ning vajab ühiskondlikku arutelu ja laiapõhjalist kaasamist, mida kõnealuse seaduseelnõu kooskõlastamisprotsessis paraku ei tehtud.
Tõdetakse, et kehtivas seadusandluses on mitmeid puudujääke, kuid nende lahendamiseks tuleb eelnevalt teha sisukas ning kõiki valdkondi hõlmav analüüs. Selle ettevalmistamisel peab kindlasti lähtuma eelmisel aastal allkirjastatud dokumendist „Ehituse pikk vaade 2035“, mille fookuses on elukeskkonna kvaliteet.
Palutakse edaspidi oma tegevustes lähtuda kaasamise hea tava põhimõtetest. Kaasamine suurendab poliitikakujundamise avatust, otsuste tegemise läbipaistvust ning inimeste usaldust riigi vastu.

Seisukohta loe täpsemalt kirjast…

………………………………..

Eesti Planeerijate Ühingu seisukoht Maa-ameti ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse poolt ettevalmistatava „Geo3D ärianalüüsi“ projekti kohta

Geo3D on üldnimetus Maa-ameti tegevustele kolmemõõtmeliste (3D) ruumiandmete hõive, kaardistamise, modelleerimise, andmete jagamise ja visualiseerimise vallas. Nimetatud analüüs käsitleb protsessi terviklikult, alates andmehõivest kuni toodete ja teenusteni.

Eesti Planeerijate Ühing toetab Maa-ameti ja KEMIT-i algatust selles vallas ja on nõus olema intervjueeritav ärianalüüsi käigus tehtavatel intervjuudel ning intervjueeritavatega kokku viimisel.

Seisukohta loe kirjast täpsemalt. 

………………………………..

Eesti Planeerijate Ühingu seisukoht Eesti ühistranspordi arendamise tegevuskava 2021-2025 osas

Seisukohta loe kirjast täpsemalt

…………………………………

Eesti Planeerijate Ühingu ettepanekud planeerimisseaduse parendamiseks

Eesti Planeerijate Ühingule teadaolevalt on planeerimisseaduse (PlanS) ja teiste seaduste muutmise eelnõu Rahandusministeeriumis valmis esitamiseks Riigikogule. Lisaks eelnõu seletuskirjas välja toodud eesmärgile parandada vigasid, on meie hinnangul tekkinud vajadus üle vaadata ka PlanS sisuline toimimine ja korrigeerida ka põhimõttelist muudatust vajavaid punkte. Leiame, et rohkem kui viie aastase kasutusperioodi vältel on elu teinud oma korrektuurid, mis tingivad ka seaduse muutmise/täiendamise. Loe kirjast täpsemalt

…………………………………

Eesti Planeerijate Ühingu seisukoht väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsva seaduse eelnõu osas

Seadusega on kohalikule omavalitsusele antud suur vastutus, kuid otsustusõigus väärtuslike põllumaade määramisel üldplaneeringuga on äärmiselt rangelt piiratud. Sisuliselt seatakse kohalik omavalitsus riigi huvide eest seisjaks jätmata neile võimalust väärtusliku põllumaade asukoha ja ulatuse määramisel üldplaneeringus. Seetõttu ei toeta ühing  seaduse eelnõus toodud põhimõtet, kus nimetatud maa osas toimub piirangu sisuliselt automaatne ülekandmine üldplaneeringusse, õigustatuks. Loe kirjast täpsemalt.

…………………………………

Asustuse arengut suunavate tingimuste, sh tiheasustusalade ja ruumilise paiknemise täpsustamine ning keskuste (kompaktse hoonestusega alade) kavandamine kahanemisega kohanemiseks

Põlva ja Räpina vallavalitsuste tellimisel koostas Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse initsiatiivgrupp tiheasustusalade uuringu. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tiheasustusala mõiste kasutus ning täpsustada asustuse suunamisega seonduvat kahaneva asustuse olukorras. Uuringu koostamisse kaasati Villy Lopman advokaadibüroost RASK ja rahvastikuanalüütik Alis Tammur. Uuringu tulemused näitasid, et tiheasustusala on planeeringuline mõiste, mida rakendatakse erinevates eluvaldkondades ja erinevate ametkondade poolt. RASKi büroo analüüs näitas, et  tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku  asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet.  Uuringu tulemusel toodi välja, et tiheasustusala mõiste on otstarbekas sisustada üldplaneeringus lähtudes omavalitsuse eripärast. Otsustamisel on määravaks  ala ruumiline iseloom – see on linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja funktsioonide mitmekesisus. Tiheasustusala kujutab endast terviklikku elukeskkonda, kuhu koonduvad erinevad huvid ja tegevused ning kus maakasutus on seetõttu intensiivsem.

Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil.

Täpsem info: Pille Metspalu, pille@hendrikson.ee