Eesti Planeerijate Ühingu nimel avaldame muret planeerimises viimastel aastatel toimuvate suundumuste üle, kus soovitakse väikeste sammudega liikuda eemale 30 aasta jooksul ülesse ehitatud planeerimissüsteemi põhimõtetest ja eesmärgist, eelistades vormilisi muudatusi sisulistele, tähtsustades enam ja enam kirjalikku menetlust mis juba oma olemuse poolest pikendab kõikide menetluste läbiviimise perioode ja eemaldudes planeerimises tasandite olemusest – üldisemast ja strateegilisemast täpsema poole. Juba pikemat aega viiakse planeerimisega seonduvasse seadusandlusesse sisse muudatusi ja seda trendi soovitakse jätkata, kus soovitakse planeerimistasandite sisu muuta ebavajalikult täpseks (näiteks üldplaneeringutes kajastada projekteerimistingimustega antava ehitusõiguse tingimusi jms) ning segades riigitasandi ja KOV tasandid analüüsimata nende erinevaid eesmärke ja hierarhiat, mõtestamata kuidas üks tasand mõjutab järgmist tasandit sisu ja seoste osas liikudes suunas, mis on orienteeritud eelkõige huvide- mitte planeerimistasandite tasakaalustamisele. Rõhutaksime siinkohal, et pikema aja trend planeerimisseadusandluse kujundamisel on kirjaliku menetluse keskne ning avalikkusele suunatud arutamise suunast eemaldumise keskne. Ühinguna peame vajalikuks seadusandluses liikuda rohkem avaliku arutamise mõtte taasjuurutamiseni kuna menetluste digitaliseerimisel on kirjalik menetlus nagunii tagatud.

Loe ettepanekuid kirjast.