Vebinaril arutleti Riigikohtu lahendi 3-21-1658 üle. Seminari alguses andis Pille Metspalu väikese ülevaate rohevõrgustikust (RV) üldisemalt, räägiti ka sellest millised otsused peaksid RV osas tulema üleriigilisest planeeringust. Kui ajalooliselt on RV olnud planeerimisalane mõiste maakasutuse suunamiseks, siis nüüd on RV tõlgendamine hakanud liikuma teises suunas. Üleriigilise planeeringu koostamise käigus koostatakse ka RV alusuuring (valmib 2025. a veebruari keskel). Üleriigilises planeeringus liigutakse RV planeerimisel sinnapoole, et tuuakse selgemini sisse ka RV kvaliteet, sest see on elurikkuse kriisi ja kliimamuutuste kontekstis oluline. Täiendavalt toob uuring välja, et lisaks kvaliteedile on oluline ka RV-le funktsionaalsuse määramine (ehk millist eesmärki RV täidab), sest praktika on näidanud, et ainult RV määramisest üksi ei piisa, vaid peab selgemalt välja tooma selle eesmärgi. Üleriigilises planeeringus soovitakse paika panna, kes ja mis ulatuses RV eest vastutab.

Riigikohtu lahendit lahati koos Kose valla üldplaneeringu koostajate ja AB Rask esindajatega. AB Rask advokaadid juhtisid tähelepanu, et rohevõrgustiku määramisel tuleb välja tuua väärtused, mida  ühes või teises elemendis kaitstakse. Peab olema ilmne, et PlanSiga määratud ülesande lahendamisega on üldplaneeringu koostamisel tegeletud. Kaalutlused peavad olema planeeringust väljaloetavad (planeeringu tekstiosast, viidata võib ka KSH aruandele). Keskkonnakaitse on jagatud vastutus riigi ja omavalitsuse tasandi vahel. 

Ja nagu kohtulahendite puhul tavaline, päris selgeks kõike ei saanud ning küsimusi kerkis aina juurde.

Veebiseminari salvestus.