Infoks ühingu liikmetele, et Keit Partsi juhitud Riigikantselei ligipääsetavuse rakkerühma töö tulemusel on valminud lõpparuanne heakskiitmisele. Töö valmimisse on kõik saanud jõudu- ja soovimööda panustada. Ligipääsetavus ei ole eesmärk omaette vaid kvaliteetse elukeskkonna lahutamatu osa. Samuti ei ole see teema uus, sellest on räägitud aastakümneid.

Oluliseks sammuks oli 2012. aastal valminud käsiraamat Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine https://www.tallinn.ee/upload/Koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine___loomine.pdf eesmärgiga avada diskussioon, kuidas kavandada hästi toimiv elukeskkond, millest võiksid rõõmu tunda kõik Eesti elanikud. Juhendmaterjali koostamine oli erakordselt oluline samm Eesti avaliku ruumi kujundamise põhialuste täiendamisel, mida täna toetavad valitsuskabineti poolt heaks kiidetud poliitikaettepanekud.

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.

Loomulikult on ligipääsetavus seotud igasuguse arengut kavandava strateegilise planeerimisega (arengustrateegiad ja -kavad), millega kavandatakse muuhulgas teenuseid, nende paiknemist ja kättesaadavust, aga samuti erinevate tugimeetmete eraldamise tingimustega.

Ruumilises planeerimises läbib ligipääsetavus kõiki planeerimistasandeid. Eelkõige tuleb seda põhimõttena rakendada kõigis planeeringutes, mis on elukeskkonna ruumiloome ja ehitamise aluseks, alustades üldplaneeringust ja sellega seatavatest üldistest tingimustest, vt https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/yp-noustik/.

Andres Levald

Rahandusministeerium