Põlva ja Räpina vallavalitsuste tellimisel koostas Eesti Planeerijate Ühingu juhatuse initsiatiivgrupp tiheasustusalade uuringu. Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja tiheasustusala mõiste kasutus ning täpsustada asustuse suunamisega seonduvat kahaneva asustuse olukorras. Uuringu koostamisse kaasati Villy Lopman advokaadibüroost RASK ja rahvastikuanalüütik Alis Tammur. Uuringu tulemused näitasid, et tiheasustusala on planeeringuline mõiste, mida rakendatakse erinevates eluvaldkondades ja erinevate ametkondade poolt. RASKi büroo analüüs näitas, et  tiheasustusala või kompaktse hoonestusega ala mõistet kasutatakse 23-s õigusaktis, elanike tegelikku  asustustihedust või asustusüksuse liigi järgset määrangut veel lisaks 14-s. Tiheasustusaladega kaasneb omavalitsusele halduskoormuse tõus, samuti mõjutab see omavalitsuse eelarvet.  Uuringu tulemusel toodi välja, et tiheasustusala mõiste on otstarbekas sisustada üldplaneeringus lähtudes omavalitsuse eripärast. Otsustamisel on määravaks  ala ruumiline iseloom – see on linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja funktsioonide mitmekesisus. Tiheasustusala kujutab endast terviklikku elukeskkonda, kuhu koonduvad erinevad huvid ja tegevused ning kus maakasutus on seetõttu intensiivsem.

Uuring koostati Rahandusministeeriumi toetuse abil.

Täpsem info: Pille Metspalu, pille@hendrikson.ee