Estonian (Eesti)English (United Kingdom)

How to find us

Eesti Planeerijate Ühing MTÜ
Raekoja plats 8, Tartu 51004
Estonia
telephone +372 74 09802
info(ät)planeerijad.ee

Association's news

EPÜ õppereisi täpsustunud kava

Tere. Eesti Planeerijate Ühingu õppereisi Rootsi Malmösse ja Taani Kopenhaagenisse ajakava on täpsustunud: 08. of September (Wednesday). Copenhagen Town-hall and School.06:00 Gathering ...

Read more

Yhdyskuntasuunittelun Seura külastusest

21.08. külastasid Tallinna Soome planeerijad Yhdyskuntasuunittelun Seurast. Pille Metspalu Planeerijate Ühingust ja Tauri Tuvikene Linnalaborist tutvustasid Eesti planeerimise seisu ning ...

Read more

Õppereis Kopenhaagen-Malmö 08-11.09.2010

Eesti Planeerijate Ühing kavandab järgmist õppereisi Rootsi Malmösse ja Taani Kopenhaagenisse. Selleaastase õppereisi märksõnad on regionaalne planeerimine, transpordiühendused, jätkusuutlik linnaplaneerimine, ...

Read more

More in: EPÜ uudised

-
+
3

Koolitused

Planeeringute avalikustamine
There are no translations available.

Seminar: Planeeringute avalikustamine
Paide, 28. mai 2010

Programm
Kalev Mitt ettekanne, Koostöö avalikkusega Tori valla üldplaneeringu koostamisel
Elina Kivinukk ja Maie Kiisel ettekanne, Kaasamise katselabor

Piret Bristol ettekanne, Avaliku esinemise põhitõed
Pille Metspalu ettekanne, Planeeringute avalikustamine

Planeeringute ülevaatamine ja muutmine
There are no translations available.

Seminar: Planeeringute ülevaatamine ja muutmine
Tallinn, 19. november 2009

Programm
Indrek Ranniku ettekannne, Üldplaneeringu ülevaatamine. Üldplaneeringut muutev detailplaneering. Tartu linna näide.
Kuno Erkmann ettekanne, Haldusakti õiguspärasus. Üldplaneeringu ülevaatamine. Paikuse valla näide.
Tiiu Pärn ettekanne, 
Üldplaneeringu ülevaatamise tulemuste esitamine. Maakonnaplaneeringute muutmine või täpsustamine

Õppereis Poola - 09.-13. september 2009
There are no translations available.

Õppereis Poola
Gdansk-Sopot-Gdynia, 09.-13.09.2009

Programm
Gdański linna arendusbüroo ettekanne, Linnaplaneerimise strateegiad
Gdański linna arendusbüroo ettekanne, Kõrghoonestuse regulatsioon
Gdański linna arendusbüroo ettekanne, Staadion Letnica ja film
Pomorskie maavalitsuse ettekanne, Planeerimise regulatsioon Poolas
Karolina Krosnica ettekanne, Tri-City

Detailplaneeringud, II seminar - 19. mai 2009
There are no translations available.

Seminar: Detailplaneeringud, II seminar
Viljandi, 19. mai 2009

Programm
Anu Kotli ettekanne, Miljööväärtuste kaitse läbi planeeringute
Illar Tõnisson ettekanne,
Riigikontrolli detailplaneeringute audit
Raul Keba ettekanne, Detailplaneeringute koostamisega seotud lepingud
Heiki Kalberg ettekanne, Detailplaneeringutega seotud hanked
Heiki Kalberg ettekanne, Detailplaneeringutega seotud lepingud
Heikki Kalle ettekanne, Detailplaneeringute keskkonnamõju strateegiline hindamine

Detailplaneeringud, I seminar - 24. märts 2009
There are no translations available.

Seminar: Detailplaneeringud, I seminar
Viljandi, 24. märts 2009

Programm
Jüri Lass ettekanne, Kuidas tagada detailplaneeringu kvaliteet
Johann-Aksel Tarbe ettekanneDetailplaneeringute koostamine. Omavalitsuse vaatenurk
Pihel Sarv ettekanne, Detailplaneeringuid puudutavad riigikohtu lahendid
Tiiu Pärn ettekanne, Detailplaneeringute järelevalve maavalitsuses

Koostöö ja kooskõlastamine planeeringute koostamisel - 11. november 2008
There are no translations available.

Seminar: Koostöö ja kooskõlastamine planeeringute koostamisel
Tallinn, 11. november 2008

Programm
Jüri Lass ettekanne, Koostööst ja kooskõlastamisest üld- ja detailplaneeringute koostamisel
Hain Toss ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga
Alar Valdmann ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Keskkonnateenistusega
Jüri Kirotam ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Maanteeametiga
Mari Murel ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Tervisekaitseinspektsiooniga
Margus Leis ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Päästeametiga
Kristi Kivimaa ettekanne, Planeeringute kooskõlastamine Maa-ametiga

Õppereis Soome - 11.-13. september 2008
There are no translations available.

Õppereis Soome
Tampere, 11.-13. september 2008

Mikko Järvi ( I ettekanne), Developing of city milieu – assets and values of inheritance of buildings and construction
Mikko Järvi (II ettekanne)
Marjaana Touriniemi ettekanne
Pertti Tamminen ettekanne, Vuores
Leena Salminen ettekanne, Analysis of the structural change in population and industry
Jyrki Laiho ettekanne, Presentation of Tampere townplanning

Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused - 09.-10. mai 2008
There are no translations available.

Seminar: Üldplaneeringuga määratud maakasutus- ja ehitustingimused
Otepää, 09.-10. mai 2008

Programm
Marika Pärn ettekanne, Üldplaneeringu seletuskirja koostamisest Pala valla näitel
Jüri Lass ettekanne, Üldplaneeringu seletuskirja analüüs (näited erinevatest planeeringutest)
Mati Lüdimois ettekanne, Üldplaneeringu koostamine Otepää valla näitel
Maret Vuks ettekanne, Maakasutus kaitsealal
Maikel Daniel ja Johannes Järv ettekanne, Kuidas kajastada üldplaneeringus keskkonna-, looduskaitse- ja maakasutustingimusi

Uusasumid, probleemid ja lahendused - 17. oktoober 2007
There are no translations available.

Seminar: Uusasumid, probleemid ja lahendused
Tartu, 17. oktoober 2007

Programm
Rein Ahas ettekanne, Uusasumid. Probleemid ja võimalikud lahendused
Kalle Pungas ettekanne, Saku valla näide uusasumite elukeskkonna kujundamisel
Siim Suursild ettekanne, Kuidas toimub detailplaneeringute korraldamine Audru vallas
Pille Metspalu ettekanne, Jõelähtme valla Saha-Loo-Liivamäe piirkonna üldplaneeringu koostamise käigus teostatud majandusanalüüs
Jaak Kliimask ettekanne, Sotsiaalse infrastruktuuri planeerimine linnade lähitagamaal
Kristiina Sipelgas ettekanne, Eluasemevaldkond – mis ja kuidas edasi?

Kohtla-Järve miljööväärtuslikud alad - 14.-15. september 2007
There are no translations available.

Seminar: Kohtla-Järve miljööväärtuslikud alad
Kohtla-Järve, 14.-15. september 2007

Programm
Lilian Hansar ettekanne, Miljööväärtuslikud alad linnades – määratlemise alused, mõju linnaruumile

Eesti Planeerijate Ühing Kohtla-Järve miljööväärtuslikke alasid avastamas

Proportsionaalne inimmõõtmeline elamuarhitektuur, rohelus, laiad kõnniteed, funktsionaalselt terviklik planeering lasteaedade ja esmatarbeteenustega elurajoonide sees – need märksõnad tunduvad iseloomustavat pigem euroopalikku väikelinna. Eesti Planeerijate Ühing leidis taolise harmoonilise linnaruumi Ida-Virumaa põlevkivikantsist Kohtla-Järvelt.

Nõukogude maestroplaneerimise parimate tavade järgi valdavalt 1950datel väljaehitatud Kohtla-Järve linnaosad on oma eheduses teenimatult unustusehõlma vajunud. Valglinnastumise ajajärgul koondub tähelepanu tahes-tahtmata sinna, kus kerkimas uued „tilklinnad” (uusasum ehk  tilk linna keset põldu), mis on sageli üksteisega äravahetamiseni sarnased. Igavavõitu täisnurksed kvartalid, arhitektuursete stiilide puudumine või lootusetu mitmekesisus, olematu haljastus ja selge monofunktsionaalsus on tilklinnade kõige levinumad hädad.  Kohtla-Järve miljööväärtuslikud linnaosad aga kujutavad endast arendussurvest eemale jäämise silmaga nähtavaid eeliseid. Stalinistlikke kahekordseid korterelamuid on lammutatud vaid paar, hoolimatult renoveeritud hooned jäävad selgesse vähemusse. Täielikult on säilinud nõukogude (töölis)linna leivanumber – keskalleel ning kaarjal tänavavõrgul põhinev plaanistruktuur. Äratuntav on algselt planeeritud funktsioonide mitmekesisus – tänavate poolkaari palistavad ühelt poolt elamud, teisalt sarnaste mahtudega lasteaiad, saunad, kauplused, keemiline puhastus (Ritsika tänav Vana-Ahtmes, Ringi tänav Järve linnaosas) Asjaolu, et linnavalitsejad on alles hiljuti soojamajanduse probleemidest ja muudest igapäevaelu hädadest välja rabelenud, torkab silma eelkõige metsikuvõitu haljastuses.

Septembri keskpaigas Kohtla-Järvel toimunud seminaril juureldi, kuidas leida tasakaal arenemisvajaduse ning ainulaadse linnakeskkonna säilitamise vahel. Peamise kitsaskohana tõstatus vastuolu väärtuste hindamises – linna elanikud ei väärtusta oma elukeskkonda kaugeltki nii kõrgelt kui linna külastajad. Pidevalt silma all olevat ilu on raske hinnata, lisaks on üle poole sajandi vanad majad elamiseks sageli ebamugavad.  Ühise arutelu käigus leiti mitmeid nippe, kuidas kohalike eneseteadvust tõsta ning linna välisilme parandamisele kaasa aidata. Linna päevadel välja loositav eluhoone täieliku renoveerimise rahastamistoetus on vaid üks näide paljudest headest mõtetest.

Planeerijaid ja ruumilise planeerimise huvilisi koondavat ühingut rõõmustas Kohtla-Järve linnavalitsuses peadtõstev teadlik ja vastutustundlik suhtumine säilinud väärtustesse. Linnaosade üldplaneeringud, kus lisaks linna üldistele maakasutuspõhimõtetele määratletakse miljööväärtuslikud hoonestusalad, on jõudmas lõpusirgele.  Väärtuste säilitamise ja arendamisvajaduse tasakaalustamiseks on aga lisaks plaanis miljööväärtuslike alade teemaplaneeringu koostamine. Teemaplaneeringu kõige olulisemaks osaks saavad eskiisprojekti täpsusastmes koostatud tüüplahendused, mis on kõigile otseselt kasutatavad hoonete renoveerimisel. Võimalikult originaalilähedasele renoveerimisele on juba kaasa aitamas linnavalitsuse poolt väljastatavad tasuta värvipassid, renoveerimistoetus 20 000 krooni ulatuses, samuti  parima renoveeritud hoone valimine. Jõupingutuste tulemuseks on sel aastal 52 originaalilähedaselt renoveeritud maja.

Soov tulemuslikust planeerimisest ja konkreetsetest toetustest koosneva kogupaketi kaudu arendajale-elanikule poolele teele vastu tulla on Eestis harvaesinev. Väärtuste kaardistamine ja teadvustamine võimaldab luua ainulaadset kvaliteetruumi. Eesti Planeerijate Ühing loodab, et Kohtla-Järvel valitsev slaavilikult tõsihingeline suhtumine ruumilisse planeerimisse saab heaks eeskujuks ka teistele Eesti linnadele.


Maja välisilmes kokkuleppimine ei pruugi olla lihtne. Paariselamu Puru asumis Ahtme linnaosas


„Suurte majade kõrval on tähtsad väikesed asjad” tõdes seminaril esinenud Eesti miljööväärtuslike hoonestusalade asjatundja  Lilian Hansar. Paariselamu Siidisuka kvartalis Järve linnaosas.

Õppereis Riiga - 17.-19. mai 2007
There are no translations available.

Õppereis Riiga
Riia, 17.-19. mai 2007

Programm
Pille Metspalu ettekanne, Indications of urban sprawl in Harju and Tartu County

Miljööväärtustega arvestamine planeeringutes - 08.-09. september 2006
There are no translations available.

Seminar: Miljööväärtustega arvestamine planeeringutes
Noarootsi, 08.-09. september 2006

Programm

Õppereis Berliini - 08.-09. veebruar 2006
There are no translations available.

Õppereis Berliini
Berliin, 08.-09. veebruar 2006

Programm

Olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavalik II - 28.-29. oktoober 2005
There are no translations available.

Seminar: Olulise ruumilise mõjuga objekti asukohavalik, mõjude hindamine planeeringu koostamise protsessis II
Rõuge, 28.-29. oktoober 2005

Programm

Mõjude hindamine planeeringu koostamise protsessis - 01.-02. aprill 2005
There are no translations available.

Seminar: Mõjude hindamine planeeringu koostamise protsessis
Värska, 01.-02. aprill 2005

Programm

Õppereis Sillamäele - 14. märts 2003
There are no translations available.

Õppereis Sillamäele
Sillamäe, 14. märts 2003

Toimus Eesti Planeerijate Ühingu esimene väljasõiduistung Sillamäele, eesmärgiga tutvuda linna vastvalminud üldplaneeringuga. Ainulaadse ajastuarhitektuuri ning tervikliku planeerimislahendusega linnas veedeti tegus päev.


Sillamäe vastvalminud (kehtestatud Linnavolikogu otsusega nr 43/102 26.09.2002 a ) üldplaneeringut tutvustas slaaviliku enstusiasmiga linna arhitekt Vladimir Šurmin, sõna sai ka peaökoloog Vladimir Mirotvortsev. Linna üldisest hetkeolukorrast rääkis linnapea Ain Kiviorg.

Küsimused esinejatele nii ettekannete ajal kui ka hilisemas diskussiooni osas ei tahtnud kuidagi lõppeda. Ligikaudu kahekümnele üle Eesti kohalesõitnud planeerijale paistis huvi pakkuvat kõik – linna kuulsurikast minevikku (lisaks teada-tuntud metallurgiatehase asukohana ka näiteks     Puškini suvituspaik, samuti koht, kus valmis Nõukogude Liidu esimene pomm) ning mitmekesist tänapäeva puutuv. Linnapea optimistlik sõnavõtt tõi kohaletulnuteni mitmeid huvitavaid fakte (linnaelanike tulubaasi oluline tõus viimasel aastal, kinnisvarahinnad). Pikemalt peatuti sadama-temaatikal. Linnapea sõnul on Sillamäe hoolimata konkurentsist siiski erakapitalil rajatava sadama vajalikkuses ning rakendusvõimaluste olemasolus täiesti kindel.

Kuna nii linna minevik kui ka igapäevane elu-olu pakkus kuulajatele sügavat huvi, kohapealset aega oli aga kavandatud vaid neli tundi, ei jõutud otseselt üldplaneeringut ja selle koostamise protsessi puudutavate küsimustega kahjuks üksikasjalikumalt tegeleda. Siiski sai selgeks, et üldplaneering on valminud ideaalilähedases tööjaotuses – tugev projektijuhtimine ning sisuline väljatöötamine kohapealsete spetsialistide poolt, kiire ja professionaalne vormistus konsultantidelt, arhitektuuribüroodelt Arhus Pro ning S.A.W Arhitektuurprojekt.
Üldplaneeringu lahenduses tõuseb esile kiiduväärne looduskaunite alade säilitamine avalikuks kasutuseks – elamumaad ei ole reserveeritud merekalda vahetusse lähedusse. Ka Sõtke jõe ja veehoidla vasakule kaldale kavandatud eramajade ehituskrundid täidavad pigem linnaruumi korrastamise eesmärki ning jätavad kaldaäärse ala linnaelanike jalutamispiirkonnaks.

Arutelu tekitas ka üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamine. Kuna üldplaneeringu töödega alustati enne kui kehtima hakkas KMH nõude sätestav seadus, toimus planeeringu mõjude hindamine sisuliselt valminud planeeringule. Linnavalitsuse spetsialistide hinnangul  avas aga mitmeid planeeringu aspekte just AS Tallmaci poolt teostatud keskkonnamõjude hindamine. Linna ökoloogi puhul peavad nad litsentseeritud keskkonnaeksperdi poolt teostatud ning planeeringuga paralleelselt läbiviidavat  KMH-d oluliseks just uute objektide rajamisel, suurte alade detailplaneerimisel (N: linna pargi rajamine).

Üldplaneeringu „töölehakkamise“ heaks näitajaks on kavandatavate ja juba koostamisel olevate detailplaneeringute suur arv  (muuhulgas on käimas sadama-ala detailplaneering, kavandatakse Merepargi planeeringut).

Enne Sillamäelt lahkumist nautisid ühingu liikmed Linnavalitsuse tornist kevadist linnavaadet, samuti külastati imposantset, muljetavaldava interjööriga kultuurikeskust.

There are no translations available.