1. Haridustase ja töökogemus (taotleja peab vastama kas alapunktis a, b või c esitatud eeltingimustele):
  • erialase magistriõppe või sellega võrreldava õppe läbimine: ruumilise planeerimise õpe (ained) vastavalt kutsestandardi B-osas toodud kirjeldusele; ruumilise planeerimise ained on lõimitud arhitektuuri, maastikuarhitektuuri või geograafia vähemalt 5-aastasesse (kuni 2002. a õppekavades ka 4-aastasesse) õppesse või läbitakse nimetatud erialade või lähedase eriala vähemalt 3-aastase bakalaureuseõppe järel ruumilise planeerimise magistrantuur ja 5-aastane lõpetamise järgne erialane töökogemus, mis sisaldab planeeringu koostamise kogemust või planeeringu koostamise korraldamise juhtimise kogemust;
  • kõrgharidus ning 10-aastane ruumilise planeerimise alane lõpetamise järgne töökogemus, mis sisaldab planeeringu koostamise kogemust või planeeringu koostamise korraldamise juhtimise kogemust. Eeltingimus kehtib esmataotlejatele kuni aastani 2025;
  • erialase bakalaureuseõppe või sellega võrreldava õppe läbimine ja 7-aastane lõpetamise järgne ruumilise planeerimise alane töökogemus, mis sisaldab planeeringu koostamise kogemust või planeeringu koostamise korraldamise juhtimise kogemust;
  • magistriõppe läbimine lähedasel erialal (maakorraldus ja kinnisvara planeerimine, linnakorraldus, linna- ja tööstusmaastike korraldus, maakorraldus) ja 7-aastane lõpetamise järgne ruumilise planeerimise alane töökogemus, mis sisaldab planeeringu koostamise kogemust või planeeringu koostamise korraldamise juhtimise kogemust.
2. Kehtestatud planeeringute juhtimine ja/või planeeringute koostamine viimase 10 aasta jooksul vähemalt:
  • kümme (10) kehtestatud detailplaneeringut või
  • kaks (2) kehtestatud üldplaneeringut (sh kohaliku omavalitsuse eriplaneering) või
  • üks (1) kehtestatud riigi tasandi planeering (sh maakonnaplaneering või üleriigiline planeering või riigi eriplaneering);
3. Eesti keel tasemel C1 juhul, kui see ei ole emakeel.
4. Läbitud erialane täiendkoolitus (kursused, seminarid, konverentsid, õppereisid).

Uudised

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni

Arhitektuurikoja kiri riigikogu esimehele

Arhitektuurikoda
16.11.2016
 
Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest
 
Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.
Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest.