Ühingu asutamiskoosolek toimus 18. septembril 2002. aastal Viljandis. Hetkel on ühingus ligikaudu sada liiget Eesti erinevatest piirkondadest. Ühingu liikmete hariduslik taust on väga lai geograafidest-ökoloogidest erinevate arhitektide-insenerideni. Nii nagu heas planeeringus tuleb näha laia pildi sees palju väikesi pilte, nii võimaldab ka lai liikmete teadmiste silmaring vaadelda asju laiemalt. Ja üksteist valgustada.

Eesti Planeerijate Ühingu tegevuse eesmärkideks on parima planeerimisalase praktika väljatöötamine ning levitamine, eestisisese koostöö arendamine, kogemuste ja info vahetus eri tasandite planeeringutega tegelevate spetsialistide vahel ning neile regulaarse kommunikatsioonivormi tekitamine, planeerimisalase teabe korrastamine ja levitamine. Osaletakse õigusloome ja arengudokumentide väljatöötamisel, jälgitakse ja levitatakse kohtupraktikat ning teostatakse õigusloomega seonduvaid analüüse. 


Eesmärgi saavutamiseks organiseerib ühing planeerimisalast koolitust avalikus ning erasektoris töötavatele planeeringutega tegelevatele spetsialistidele, korraldab  planeerimisalaste materjalide levitamist, tegeleb planeerimisteemaliste konverentside, seminaride jms korraldamisega. Ühing pakub ka teenust planeeringutega seotud ekspertiiside koostamisel. Ühingu liikmed tegelevad suures osas vabatahtlikkuse alusel, ühingul puudub sihtfinantseerimine, mistõttu tuleb laias tegemist vajavas spektris teha valikuid eelistuste osas.

Alates 2015. aastast on ühing ruumilise keskkonna planeerija kutse väljastajaks.

Arendatud on koostööd sarnaste rahvusvaheliste organisatsioonidega üle Euroopa ning perioodiliselt osaletakse rahvusvahelistel koolitustel. Tihedam koostöö on välja kujunenud Läti, Saksamaa, Inglismaa, Soome planeerijatega. Eesti Planeerijate Ühing korraldab igal aastal õppereise. 

Reise on toetatud Euroopa Sotsiaalfond läbi EASi Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise meetmest ning Põhjamaa Ministrite Nõukogu poolt. Eesti Kultuurkapital on toetanud ühingu korraldatud seminare.

 

untitled_copy

Uudised

Kutse andmise korra muutmine

Tulenevalt ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardi muutmisest, on muudetud ka kutse andmise korda.

Seminar: miljööväärtus planeeringutes uue planeerimisseaduse valguses

Seminari eesmärk on uue planeerimisseaduse valguses selgitada, mida tähendab miljööväärtuslik (ehk keskkonnaväärtuslik) ala. Kas tegemist on paralleelmõistetega, kuidas eristuvad miljööväärtuslik ala ja väärtuslik maastik? Kuidas eristuvad miljööväärtused hajaasustuses ning linnas? Kas ja kuidas mõjutab Euroopa maastikukonventsiooniga liitumine Eestit? Mil viisil mõjutab väärtuslike põllumajandusmaade määratlemine omavalitsuste arendustegevust?

Eestisse tuleb esinema Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret

Jaanuari lõpus külastab Tallinna Brüsseli piirkonna peaarhitekt Kristiaan Borret, kes 25. jaanuaril kell 16.00 peab Kultuurikatlas loengu, et tutvustada Brüsseli linnaehituses aktuaalseid teemasid, Productive City kontseptsiooni ja piirkondliku peaarhitekti ametiposti eripära.
Borret’ visiit aitab ette valmistada Eesti ja Belgia arhitektide ühisprojekti, mille tulemuseks on 2017. aasta talvel Brüsselis EV100 ja EL eesistumise välisprogrammi raames avatav näitus. 

Ühingu tervitus uuele riigihalduse ministrile

Eesti Planeerijate Ühing on olnud ruumilise planeerimise eest vastutavate ministeeriumide pikaajaline koostööpartner. Tulenevalt eelnevast tervitab ühing uut ministrit ja esitab omapoolsed ootused lähiaja vajalikeks tegevusteks ruumilise planeerimise arendamisel.
 
1. Riigi- ja haldusreform
1.1 Maavalitsuste reformimisel peab ruumiline planeerimine ja regionaalse arengu kavandamine jääma ühte institutsiooni

Arhitektuurikoja kiri riigikogu esimehele

Arhitektuurikoda
16.11.2016
 
Riigi arhitektuuri- ja planeerimispoliitika kujundamisest
 
Põhiseaduse preambula järgi on riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise läbi aegade. Riik tähendab nii vaimset, sotsiaalset kui ka ruumilist keskkonda.
Kodanikena anname kõik oma panuse vaimse ja sotsiaalse keskkonna kujundamisel. Ruumilise planeerimise ja arhitektuurivaldkonna esindajatena vastutame neile lisaks ka füüsilise ruumi kvaliteedi eest.